Natukene paradiisi tunne on

  Avastasin hommikul söögilaua juures beanut butter'i panin saiale peale - oiii kui hea! Eks muidugi natukene paneb muretsema see liigne saia söömine, aga leidsime juba ka sellele lahenduse. Nimelt võtsime Gerdaga täna jälle ühe pika jalgsimatka ette. Enri soovis toas puhata ja meie panime tennised jalga arvates, et need hakkavad vähem hõõruma kui plätud (wrooong!). Otsustasime minna Sydney must go randa Bondi beach, kus on seriaal Home & away filmitud. Tee sinna oli 6 km pikk. Tundus ta aga pikem, sest Austraalia teed on väga mägised ja palju oli üles-alla sõtkumist. See aga ei tekitanud meelehärmi, sest vaim oli virge ja mõttes olid saiakogused. 

 Teel sinna nägime Sydney rahulikku külge ja meeletult lopsakat loodust, mis õitses täiesti linna sees. Et Bondi beachi jõuda, pidime ületama Bellevue hilli'i. Pikalt oli mäest üles kõndimist ja siis jälle alla, aga see oli matka huvitavaim pool, sest majad, mis seal asusid olid väga ilusa arhitektuuriga ja kui ikka puu otsas lilled kasvavad ja maja ees on karikakra hekk, millest muust me siis räägime. Rõõmustav fakt, mida siiamaale märganud oleme: Austraalia või siis vähemalt Sydney rahvas on meeletult sportlik. Mehed kannavad kannikapikkuseid lühikesi pükse ja naised ümber spordipükse. Peaaegu kõigil toss jalas ja muudkui jooksevad või lihtsalt jalutavad. Ülekaalulisi ei ole vist näinudki.

  Bondi rannani viival tänaval nägime maja ette paigutatud riietemüüki, mida viis läbi tohutult sõbralik ja natukene purjus naisterahvas. Leidsin tema ilusate riiete vahelt ka endale ühe pluusi, aga huvitavaim oli vestlus temaga, kus ta imestas meie pika jalutuskäigu üle Kings Krossist sinna ja õhutas meie elamisümbruse ohtlikkust. Kings Kross on nimelt Sydney red light district, kus lokkab prostitutsioon. Lisaks sellele, kui üks õhtu käisime linnapeal, et söögikohta otsida, avastasime, et sealsed klubisse suunduvad neiud riietava end üles vastavalt selle piirkonna mainele. 

  Minu suust väljus ohe kui nägin Bondi beachi. Milline peenike helepruun liiv ja millised lained. Pühapäeva tõttu oli peesitamas seal ka meeletu rahvasumm, aga meie võtsime istekoha esiritta ja jälgisime osavaid surfareid, kelle jaoks see hirmuäratav laine oli lihtsalt mängumaa. Inimesed olid kuldpruunid, lihastes ja keep smilinguga - mis maa see on? Vesi oli aga karastavalt külm. Peesitama ega ujuma me seekord ei tulnud, aga isegi 50 faktoriline päikesekreem ei hoidnud mind ärapõlemast.

 Tagasi tulime samat teedpidi, aga nüüd ei olnud nina pidevalt kaarti surutud ja märkasime rohkem. Vahepeal istusime pizzabari maha, et keha kinnitada ja jalgu puhata.

Tagasitulekul oli vingumist rohkem, sest jalad olid juba pakud all ja siis ei tundunud iga mägi enam amazing. Siiski oli umbes 14 km käidud ja meeletu uhkus enda üle. Täna on meie viimane öö Backpacker HQ's. Homme kolime tänav edasi FunkHouse'i, mis on lihtsalt odavam ja ööbime seal 4 ööd. Töökontaktid on üles otsitud ja eks homme selgub, kas saime kiiresti tööle või läheb asi problemaatilisemaks. Positiivne mõtlemine !