Jõulueri

   Eile peale raamatukogu ostsime viimased vajaminevad toidupoest ja hakkasime Orbostist välja jalutama. Väga kohta ei olnud kus hääletada ja praktiliselt terve tee kõndisime tagasi. Vahepeal arvasime, et oleme päris eksinud. Mingid Türgi mehed võtsid meid peale. Midagi nende inglise keelest aru ei saanud, aga õnneks viisid nad meid täpselt maja ette ja olime suht kindlad, et nad tulevad veel mingi hetk meid kimbutama, aga siiamaale pole õnneks neid siin näha olnud.

  Siis läks meil kiirustamiseks. Pidime ratastega üles farmi väntama, et koeri poputada ja aeda kasta. Tallasime ka kiiresti koju, viskasime kartulid ahju, üritasime midagi lihaga pannil teha ja tegime kõrvale salatit. Katsime enda kõledas elutoas laua ja sõime esimest korda mitte voodis.

  Jõulumeeleolu tekitamiseks panime arvutist mängima leegitseva kamina ja jazz muusika. Liha tuli natukene liiga nätske, aga kõik muu oli armas. Kas just jõulud, aga vähemalt sai õnnelik ja tänulik olla kõige üle, mis siiamaale on aset leidnud. Kleidid selga, maasikahuuled ette ja otseses mõttes jooksime läbi metsa, mäest üles ja alla, et veel enne päikese kukkumist liivale jõuda. Jõudsime väga täpselt, tegime ka paar elektroonilist mälupilti ja sõime küpsist, juustu, viinamarja koos oma kahe nubina Boo ja Chockoga. Ookeaniga meie jõuluõhtu lõppeski ja täitsa pimedas kobasime ennast kuidagi koju.

   Täna tegime pärast mõnda puhkamisaega ühe toimetamise päeva. Panime musta pesu vanni ligunema (pesumasinat meil siin pole) ja kummiku jalga ning sibasime koos koertega põllule. Tutvusime taas vastiku tundega, mida tekitavad kärbsed ja ämblikud, aga sellegipoolest korjasime 10 kg samphiret. Kuna autot ju pole, et kogu seda korjatud hunnikut koju viia, leidsime kusagilt aiakäru ja tagasi koju tulime kotid aiakärus. Kodus valmistasime rikkaliku lõuna ja pesime oma pesu lõpuni. Homsest peaksid hakkama laekuma uued töötajad ja mingi hetk ka farmerid. Eks siis läheb see elu siin ka rohkem huvitavamaks. 

 Teile aga rõõmsaid ja rahulikke pühi!