Jalad, kandke mind veel, et ma rohkem näeksin

Saime endale tuppa uue sõbra, kes tegelikult on pigem kardetuim vaenlane. Tema nimi on cockroach (prussakas) ja olen õnnelik, et saan nari ülemisel voodikohal magada. Teised loomad, kellega tutvust oleme teinud, on ümbruses lendavad eksootilised linnud, kelle kõvad häälitsused on naermiseni naljakad. Jet lag lasi minul öösel kuus tundi magada ja päris mõnus oli nii vara nautida aknast tulevat jahedamat õhku. Nüüdseks on õues koos lagipähe paistva päikesega 27 kraadi ja tunne on ikka veel imeline. Hommikusööki saime hosteli enda poolt, milleks olid krõbinad piimaga ja moosisaiad. Juba tunnen lähedale hiilivat musta leiva igatsust. Hiljem seadsime sammud Sydney kesklinna poole, kus avastasime, et saame kogeda nelja tunnist tasuta jalgsi city tour'i.

Nägime kõikvõimalike vanaaegseid ehitisi koos jutuga ajaloost. Külastasime Hyde Park'i, mis koosnes puudealleedest ja kõikvõimelikust, mida võib Tallinna botaanikaaias imetleda.

Nägime ka Sydney Opera House ära, mis valmistas pettumust, nähes välja nagu Tartu turuhoone.

Gerdaga võtsime ette Sydney Harbour Bridge ületamise.  Läbides 2,5 km sillal, üritades piirete vahelt vaadet pildistada ja jõudes teisele poole, rääkisime pool tundi segast juttu kuni saime aru, et oleme liiga kaua karmi päikese käes kõndinud ja mõtekas oleks tagasi hakata minema. Tagasi jalutasime paljajalu, sest jalad olid villis ja avastasime, et tunneme ennast juba väga koduselt. Käisime ka korra Kings Krossi toidupoest läbi, kus soetasime endale maailma kõige ilusamaid mangosid. Tahaksin kindlasti ära mainida meie huvitava kanadalasest toakaaslase, kelle nimi on Sean. Vaadates tema õlgadeni lokkis juuksepahmakat ja kerglast rõõmsat olemist tuli kohene võrdlusmoment lammas Shauniga. Et ikka kinnitust anda, et me jäämegi teda omavahel lammas Shauniks kutsuma, ärkas ta öösel poolunes üles ja tegi päris kõvasti lamba mää häälitsust. Me ei suutnud itsitamist lõpetada. Nüüd ravime enda nahka ja jalgu, aga homme on ju juba uus päev !