Tähed

Heihopsti !
  8 päeva järjest tööd rabanud, aga leidsin nüüd aega sõnade vahele istuda ja natukene dokumenteerida. Et meie elu kergemaks teha, tõid farmerid ühe logu kastiauto töölistele kasutada, et saaksime sellega põllal hakata käima.

Proovisin ka ära kuidas siis vastasssuunas liigelda on ja polnud paha. Kummik tallas muudkui gaasipedaali, tuul oli juustes ja vaatamata 12 tunnistele tööpäevadele ning faktile, et me mingit raha selle eest siin ei teeni, oli mul täitsa hea tunne maal seaweedi farmis olla. Põhjus, miks tunnen, et peaksime edasi hakkama liikuma on see, et tellimusi aina tuleb ja meil kolmekesti on raske korjata ja pakkida. Kõik see võtab meeletult aega. Kilogrammi hind ja kastide hind kuhu pakime on minimaalne. Tänu sellele ei ole ka väga motivatsiooni midagi hingega teha. Tagatipuks hingavad farmerid kuklasse ja vinguvad kvaliteedi või meie aegluse üle. Kuna nad ise istuvad päevad läbi toas või käivad pubis dringitamas, ei näe nad kui palju me pühendume enda aega, et kõike valmis saada.
  Vingumisega sain valmis, nüüd aga hea osa juurde. See loodus siin on amazing. Vahel kui lähen pimeduses pakkimisruumist välja vaimu puhkama näen seda avarat taevapinda, millel särab täiskuu ja miljonid tähed. Kerges hämaruses paistab taamal mägede suguvõsa. Vaatele annab meloodia igasugu öölöömad, kes võivad nii rõõmsaid kui ka kurbasid noote välja lasta.

Oleme hakanud pigem pealelõunasteks korjajateks ja tavaliselt jääme põllule kuni päikeseloojanguni. Päike oskab ka ilusat tööd teha ning koos roosade pilvevattidega annavad nad alati mulle päeva lõpus hetke, kus jään seisma, vaatan, ohkan, tunnen ja saabun tagasi rutiini.

  Minu positiivsuseallikad on meie juba niiiniii suuureks kasvanud kutsikad !! Ei väsi neid väntsutamast ja viimasel ajal oleme neid kausikeses pesema hakanud. Küll nad siis plätserdavad ja näevad pärast välja nagu äbarikud rotti pojad. Siis kui rätikuga nad kuivaks teeme on nad kõige fluffymad ja nunnumad olevused üldse. Väikesed näited kuidas saab kutsusid veel armsamaks dekoreerida:

 

Minu lemmik Snowwhite naeratab :)

 

  Täna saime lõpuks tellimused kaelast ära. Selleks tegime muidugi pakkimistööd eile kuni kella 12ni öösel ja ärkasime täna kell 7 hommikul, et jätkata. Kui viimane karp oli kasti pandud tundus, et lõpuks saab lasta kehal ja vaimul puhata. Preaegu see muidugi nii hästi välja ei tule, sest õues on 41 kraadi kuuma ja ole toas või väljas, külma vee all või suures külmkapis (kuumadel päevadel lemmik koht seismiseks), mitte midagi ei aita. Loodetavasti saame homse päeva ka vabaks. Siis plaanime teha ühe jalgsimatka üle tagaaia põllu heledate küngaste poole.
  Kallistan mõttes kõiki lumiseid eestlasi !